Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
x
Change Language
Jun 11, 2020

Tulevik peale ühekordset plastikut

Töötamine jäätmevaba tuleviku nimel
Véronique Cremades-Mathis

Plastireostusega võitlemine on endiselt Nestlé prioriteediks. Intervjuus Nestlé jätkusuutliku pakendamise globaalse juhi Véronique Cremades-Mathis´ga selgus, mida on suurettevõte viimasel ajal teinud, et selle väljakutsega toime tulla.

Plastireostus on kogu maailmas endiselt suur probleem ja leidub arvamusi, et ettevõtted ei tegele selle probleemi lahendamisega piisavalt. Millised on teie vaated?

Me oleme olukorra tõsidusest vägagi teadlikud. Seetõttu oleme pühendunud väga ambitsioonikale ajalisele eesmärgile – aastaks 2025 on kõik meie pakendid ringlussevõetavad või taaskasutatavad. See tähendab seda, et me ei soovi, et ükski meie pakend satuks prügilasse või keskkonda reostama.

Mõistame, et mõne jaoks ei toimu kogu protsess piisavalt kiiresti. Reaalsus on see, et isegi parimate kavatsuste korral ei ole võimalik päevapealt minna üle 100% taaskasutatavatele või ringlussevõetavatele pakenditele. Siin pole võimalik lihtsate lahendustega “nurki lõigata” - pakend mängib olulist rolli meie toidu terviklikkuse ja ohutuse säilitamisel. Uurides uusi plastpakendite alternatiive, seame oma toodete ohutuse esikohale - see jääb nii ka edaspidi.

Mida olete saavutanud alates eelmisest aastast, kui tulite välja plaaniga viia ellu oma ambitsioonid 2025. aastaks?

Oleme palju saavutanud, kuid palju tööd on veel ees. Tänase seisuga on 87% kõikidest meie pakenditest ringlussevõetavad või korduvkasutatavad. Teatasime sel aastal, et kavatseme 2025. aastaks vähendada neitsiplastide kasutamist ühe kolmandiku võrra.

Samuti oleme planeerinud ulatuslikku investeeringut üleminekuks neitsiplastidelt toidutööstuses kasutatavale vähetöödeldud plastile. Tänapäevast plastikuringluse ökonoomikat arvestades on tavalise plasti tootmine odavam kui toidutööstuseks sobiliku plastiku. Just selle küsimusega olemegi silmitsi seisnud. Võtsime endale kohustuse hankida kuni 2 miljonit tonni toidukvaliteedi nõuetele sobivat vähetöödeldud plasti ja eraldasime pea 1,4 miljardit eurot, et maksta materjalide eest kuni 2025. aastani - lootuses tuua murrang senisesse tööstusringi.

Milliseid konkreetseid meetmeid olete kasutusele võtnud/võtmas, et lahendada plastjäätmetega seotud probleeme?

Meie plaan plastireostuse vastu võitlemiseks tugineb kolmele sambale. Esimene neist keskendub nii materjali hankimisele tulevikus – uut tüüpi materjalide ostmisele, mis on taaskasutatud või valmistatud toidukvaliteedi nõuetele vastavast sisust – kui ka tulevaste pakendite ümberkujundamisele.

Sellest tulenevalt algatasime eelmisel aastal Nestlé Pakenditeaduste Instituudi, mis on esimene omalaadne instituut tööstuses, tegutsedes ühe ülesande nimel: disainida tulevikupakendid.

Meil on umbes 50-liikmeline professionaalne meeskond, mis töötab korraga mitmel rindel: pakendite lihtsustamise, biolagunevate pakendite ning paberist pakendite kallal. Paberpakendite puhul kulmineerus meie töö eelmisel aastal erinevatele toodetele (näiteks Nesquik ja YES! batoonid) 100% taaskasutatavast paberist pakendite turuletoomisega.

Selle valdkonna teadusuuringute kiirendamiseks oleme ühendanud jõud Lausanne teadus- ja tehnoloogiainstituudi École Polytechnique Fédérale de Lausanne’iga (EPFL). Kuulutasime välja kaasrahastamise leidmaks EPFL uue õppetooli jätkusuutlike materjalide erialal, mis keskendub jätkusuutlike materjalide, näiteks alternatiivsete pakendite uurimisele ja arendamisele.

Lisaks sellele, oleme käivitanud 232 miljoni euro suuruse jätkusuutliku pakendamise riskifondi, et investeerida alustavatesse ettevõtetesse, mis keskenduvad pakendiuuendustele, sealhulgas taastootmisele, täitmissüsteemidele ja ringluse lahendustele.

Kas pakendimajanduse innovatsioonis peitub vastus plastireostuse probleemile?

See on kindlasti üks kriitiline aspekt, kuid plastireostuse teema on kompleksne probleem ja nõuab palju terviklikumat lähenemist. Selleks, et taaskasutamine töötaks, vajame hästi toimivat kogumise ja taaskasutamise infrastruktuuri. Sellepärast tugineb meie lähenemise teine sammas infrastruktuuri loomisele seal, kus seda kõige enam vaja on. Siin oleme väed ühendanud ettevõtetega nagu näiteks Veola. See on äärmiselt kompleksne ettevõtmine – oleme rohujuuretasandist saati tugevalt seotud valitsustega, tööstuste esindajatega, konkurentidega ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonidega – ikka selleks, et luua alt üles kodanike vajadustest lähtuvat süsteemi. Näiteks Indoneesias töötame me osana initsiatiivist “Project STOP”, kus arendame efektiivset ringlussüsteemi, mis kaasaks ringlemisse veel rohkem jäätmeid.

Meie kolmas sammas on seotud teadlikkuse käitumismustrites – koostöös tarbijate ja jaemüüjatega aitame teha inimesel informeeritud valikuid. See käib muidugi taaskasutamise, aga ka korduvkasutatavate pakendite kohta.                

Kuidas on lood korduvkasutatavate pakenditega?

See on samuti teema äärmiselt oluline dimensioon. Teame, et 100% taaskasutamine pole piisav. Meie R&D ehk uuringu- ja arengukeskus vaatab samuti otsa teemadele nagu korduvkasutatavad pakendid ja laiem süsteem ümber selle. Võtsime Šveitsis Purina brändi all kasutusele lemmikloomatoidu jaoturi väljavalitud Nestlé poodides – ootame, et saaksime sihtriigis süsteemi laiendada kõikidele poodidele ja kaasata teisi jaemüüjaid. Oleme partnerluses ka TerraCycle’iga Project Loop raames, kus avame detailsemalt meie plaanid Euroopas.               

Korduvkasutatavus kätkeb endas põhjalike muudatuste vajadust poodlemises ja tarbimises – me ei saa sellele otsa vaadata vaid pakendi vaates. Kahtlemata on meil oluline roll teha taaskasutatava pakendi teema maailmas kontseptuaalselt laialdasemaks.           

Te toimetate 187 turul erineva keerukus- ja küpsusastmega plastisaaste teemadega - kuidas see mõjutab teie lähenemist?            
“Üks suurus sobib kõigile” lähenemine ei muuda ega vähenda seda. Me peame arvestama sellega, et kohalik olukord turgudel lisab kindlasti komplekssust. Ajal, mil jätkame selle agendaga, peame arvestama ka näiteks inimestega, kelle sissetulek on piiratud, mistõttu elatakse üks päev korraga ja kasutatakse võimalikult odavaid lahendusi, sest rohkemat pole neil võimalik lubada.

Mida näed suurimate väljakutsetena tulevikuperspektiivis?

Aega pole üleliia. Kell tiksub pidevalt, 2025. aasta on juba nurga taga. Oleme võtnud mitmeid kohustusi kiireloomuliseks plastikuteema lahendamiseks. Peame kõik võetud kohustused kiirelt ellu viima. Ei ole paraku hõbekuuli, mis lahendaks plastiprobleemi – peame jätkama lahenduste otsimist kõikidel rinnetel.

Article Type