Lahustuva kohvi kohta liigub erinevaid müüte, neid saab hõlpsasti ümber lükata, kui põhitõed on selged: näiteks kuidas ja millest toodet valmistatakse ning millised on selle omadused. „Kui rääkida toiduainete või jookide rollist tänapäeval, tuleks sagedamini toonitada ühte olulist asja – nende tarbimist, taotlemaks positiivset mõju sotsiaalsele heaolule,“ väidab Kaunase Tehnikaülikooli Toiduinstituudi sensoorse analüüsi teaduslabori juhataja Aelita Zabulionė.
Vaid kaks koostisosa: kohvioad ja vesi
Teadlase sõnul on inimesele omane midagi talle raskesti mõistetavat või senitundmatut umbusaldada ja see on loomulik kaitsereaktsioon: „Võimalik, et need, kes lahustuva kohvi tootmistehnoloogiat ei tunne, peavad seda toodet ebaehtsaks, sest sellisel kujul see looduses ei eksisteeri,“ kaalutles A. Zabulionė.
Suurim müüt, mida vestluskaaslane sooviks lõplikult ümber lükata on lahustuva kohvi „tehislik päritolu“. Tegelikult valmistatakse lahustuvat kohvi looduslikest röstitud kohviubadest ja veest. Võrreldes tavapärase jahvatatud kohviga on erinevus vaid töötlusmeetod.
„Lahustuva kohvi tööstuslik tootmisprotsess on kodus kohviubadest kohvi valmistamisega väga sarnane. Kui kodus valmistatud kohvi joome kohe ära, siis tehases lahustuvat kohvi tehes püütakse kohvi kontsentraat hilisemaks kasutamiseks ette valmistada,“ andis A. Zabulionė lihtsama seletuse.
Nagu ka tavalise jahvatatud kohvi valmistamisel, röstitakse kõigepealt tooreid kohviube neile iseloomuliku maitse ja aroomi andmiseks ning seejärel jahvatatakse. Spetsialist võrdleb järgmist etappi – ekstraheerimist – väga kange kohvi valmistamisega mahukates tööstusseadmetes: „Selle kestel eraldatakse ubadest lahustuvad komponendid – kofeiin, happed, suhkrud, mineraalained ja aromaatsed molekulid.“
Saadud kohviekstrakt kontsentreeritakse, eemaldades suurema osa veest ja kuivatatakse: külmutades või kuumutades. Sõltuvalt valitud tehnoloogiast valmistatakse allesjäänud ainest kas graanulid, kristallid või pulber.
„Nii et igal juhul on tegemist selle sama kohviga, millest vesi on erineval viisil eemaldatud. Seega ei ole lahustuv kohv „keemiline kokteil“, vaid loodusliku kohvi kuivatatud ekstrakt,“ rõhutas A. Zabulionė lõpetuseks.
Kompromissitu kvaliteet ja valikuvõimalus kofeiini tarbimise piirajatele
Nestlé Balticsi kohvitoodete ärijuht Milda Žemaitienė lükkab ümber veel ühe levinud veendumuse lahustuva kohvi valmistamiseks kasutatavate ubade kohta – et need on madalasordilised.
„Suurtootjad, näiteks NESCAFÉ, teevad lahustuvat kohvi üksnes kvaliteetsetest, tavaliselt araabika ja robusta ubadest. Tõsi, vahel kasutatakse mõlema kohviliigi segu. See on kuldne kesktee kohvis erinevate maitsete kogemiseks. Kuna kvaliteet on teadlike brändide jaoks mistahes juhul oluline kriteerium ja väärtus, ei saa selles küsimuses mingeid kompromisse esineda,“ selgitas ta.
Lisaks investeerib Nestlé aktiivselt kohvi tulevikku ja selle jätkusuutlikkusse – rahvusvahelise uuringu Coffee Barometer hinnangul peetakse ettevõtet üheks juhtivaks algatuseks, mis panustab globaalselt enim kohvi tarneahela vastupidavusse ja alalhoidmisse.
M. Žemaitienė rääkis veel, et kuuleb sageli avalikkuses kahtlusi, kas lahustuv kohv võib toniseerida.
„Mainisime juba lugejatele, et lahustuv kohv on tõeline kohv – valmistatud nendest samadest hoolikalt valitud ubadest, mida kasutatakse jahvatatud kohvi valmistamiseks. Seega sisaldab lahustuv kohv tõepoolest kofeiini, kuid selle kogus sõltub erinevatest teguritest,“ selgitas Nestlé Balticsi kohvitoodete ärijuht. Enim kohviubade liigist ja valmistamisviisist. Näiteks mida kauem kohv veega kokku puutub, seda kangem see tuleb. Ja robusta kohvioad on suurema kofeiinisisaldusega.“
Vestluskaaslase sõnul võivad kofeiini suhtes tundlikumad või seda piirata püüdvad tarbijad teadlikult valida lahustuva kohvi kui mahedama, kuid ikkagi energiat andva lahenduse. M. Žemaitienė teavet täiendades jagab A. Zabulionė kasulikku teavet kofeiini ohutuse kohta, mis on kirjeldatud Euroopa Toiduohutusameti teaduslikus arvamuses.
„Kuni 200 mg ühekordne kofeiiniannus ei tekita kehale terviseprobleeme. Seega eluaegne kohvi tarbimine, kui manustatakse kofeiini ühekordselt kuni 200 mg ja päevas kuni 400 mg, ei tohiks põhjustada mingeid kahjulikke tervisemõjusid,“ sedastas ekspert.
Maitse ja aroom: vähem ei pruugi olla kehvem
M. Žemaitienė sõnul on vale väita, et lahustuval kohvil ei ole aromaatseid ega maitseomadusi. Võrreldes värskelt jahvatatud kohviga võib lahustuva kohvi aroom olla vähem intensiivne, kuid lahustuval kohvil on nii aroom kui ka maitse.
„Näiteks araabikat eelistatakse maheda puuviljase ja hapuka maitse tõttu. Need kohvioad on suuremad ja subtiilsema maitsega. Robusta on täidlasema kehaga, maisema maitsega ja hapukus pea puudub. Need oad on küll väiksemad, kuid sisaldavad rohkem kofeiini, mistõttu on kohv intensiivsem ja mõrkjama maitsega,“ kommenteeris M. Žemaitienė.
Samas kinnitab A. Zabulionė, et lahustuv kohv on mõõdukalt ja vastutustundlikult tarbides ohutu toode. Selles kontekstis tähendab mõõdukus kofeiini mõju tervele kehale ja selle võimalikku mõju suurte annustega tarbides. Vastutustundlikku tarbimist põhjendab teadlane vajadusega arvestada näidustustega – nt südame rütmihäired, rasedus jm.
Küsimusele lahustuva kohvi mõju kohta toitumise aspektis, rõhutas teadlane, et üldjuhul ei peeta kohvi kaloririkkaks joogiks. Selle modifitseerimine ja joogi rammusus – s.t kalorsus – sõltuvad tarbija isiklikest vajadustest. Piima lisamine, magustamine või näiteks lahustuva kohvi kasutamine magustoitude valmistamisel või ka liha jaoks marinaadide tegemisel.
Kohvist kui sotsiaalsest nähtusest ja sellest, kuidas vältida müütides ekslemist
Teadlane esitab ka omapärase arvamuse kohvi otstarbe ja rolli kohta meie igapäevaelus. A. Zabulionė arvates peaks see jook teenima kahte eesmärki – stimuleerima selles sisalduva kofeiini tõttu ja pakkuma naudingut. Kui aga räägitakse toidust ehk antud juhul joogist, siis saadava kasu kontekstis ei mainita pea kunagi seda, mida saadakse toidu või joogi tarbimise sotsiaalse aspekti osas.
„Sageli annab kohv võimaluse kohtuda lähedaste või tutvuda seni tundmatute inimestega, lubada endale väike paus ja peatuda, kui tempo liiga kiireks läheb. Paljudel tõstab juba ainuüksi kohvi joomine motivatsiooni ja tegutsemissoovi – isegi kui kofeiin pole veel jõudnud mõju avaldada. Ja see võib aidata parandada enesetunnet,“ jagas kaasvestleja oma tähelepanekuid.
Kuigi kohv ise ei avalda tervisele imelist kasu, toetab see sotsiaalseid sidemeid, võib olla lõõgastus-, mugavustunde- või enesemotivatsiooni vahendiks. A. Zabulionė sõnul parandab see pikas perspektiivis omakorda elukvaliteeti.
Teadlane lõpetas vestluse mõttega, et mõnikord „demoniseeritakse“ teatud asju teenimatult. Milline nõuanne oleks tal varuks neile, kes tahavad mõista, kas mõni müstifitseeritud toode väärib tähelepanu?
„Soovitan kaaluda vähemalt nelja seda küsimust käsitlevat eri arvamust. Otsige oma ala spetsialiste ja kogenud eksperte ning analüüsige tähelepanelikult nende väiteid. Enamasti leitakse sel moel nii väärtuslikke arvamusi huvitaval teemal kui ka õnnestub oma silmaringi asjakohaste teadmistega avardada,“ andis A. Zabulionė nõu.
