Ei ole riiki, kus inimesed ei viskaks toitu ära. Toiduainete raiskamise kogused on kõikjal maailmas šokeerivad. Arvud räägivad enda eest: arenenud riikide elanikud viskavad igal aastal ära sama palju toitu kui jätkuks kogu Sahara-taguse Aafrika äratoitmiseks ehk 222 mln tonni. Isegi vaesemates riikides, kus esineb toidupuudust, rändab prügikastidesse tonnide viisi toitu. Arvestuste järgi visatakse ära kolmandik kogu maailmas valmistatavast toidust ehk 1,3 mld tonni aastas.
Üks sellisest toidu raiskamise põhjustest on läbi kaalumata tarbimine, mis on iseloomulik kõikidele arenenud riikidele. Maailma üks suuremaid toidutootjaid Nestlé tuletab meelde, et igaühel on võimalus panustada efektiivsemasse toidukasutusse, ning jagab kaheksa lihtsat näpunäidet, kuidas visata ära võimalikult vähe toitu.
Tänavu vastu võetud Euroopa Parlamendi määruses ressursside efektiivse kasutuse ja toidujäätmete hulga vähenemise kohta on märgitud, et EL-is tekib kõige rohkem toidujäätmeid kodumajapidamistes (53%) ja töötlussektoris (19%), mõneti vähem gastronoomia (12%), esmase tootmise (10%) ja hulgikaubanduse (5%) sektoris.
Nestlé on võtnud endale eesmärgiks vähendada toiduainetööstuses ära visatavate jäätmete hulka nullini. Samuti kavatseb ettevõte 2020. aastaks muuta toiduainete märgistust, et see oleks kõikidele tarbijatele arusaadav. Nii panustatakse toiduraiskamise vähendamisse kodumajapidamises.
Nestlé soovitab kaheksat nippi, kuidas toimida toiduainetega, et neid jõuaks võimalikult vähe prügikasti.
- Planeerige.
See on üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise võidelda toidu raiskamise vastu. Enamasti lähevad inimesed poodi, ilma et neil oleks koostatud ostuloend. See stimuleerib ostma rohkem ebavajalikke tooteid, mis jäävad kasutamata ja satuvad viimaks prügikasti.
- Kasutage sügavkülmikut. Kui olete valmistanud liiga palju toitu ja ei ole jaksanud kõike ära süüa, võite selle külmutada ja jätta edaspidiseks. Samuti võib vastaval hooajal külmutada puu- ja köögivilju ning marju. Need on kiiresti riknevad toiduained, mida ei jõua alati kohe pärast saagikoristust ära tarvitada.
- Säilitustemperatuur. Tähtis on välja selgitada, millisel temperatuuril mingeid toiduaineid tuleks hoida. Õigel temperatuuril säilitades saab neid tarvitada märksa pikemat aega.
- Tehke rohkem süüa.
Kui valmistate mitut rooga korraga, säästate rohkem energiat ja vett kui iga kord uut rooga valmistades. Mitmeks päevaks valmistatud lõunasööki saate hoida külmkapis.
- Portsjonite kontroll. Pöörake tähelepanu sellele, kui palju toitu teie pere sööb. Pigem ei tasu taldrikuid üle kuhjata, et ei jääks toidujäätmeid, mis hiljem enamasti lihtsalt ära visatakse.
- Teadke, mis teil külmkapis on.
Iga kord enne poodi minekut vaadake, mis toiduained teil kodus juba olemas on. Inimestel on kalduvus unustada, milliseid toiduaineid neil kodus juba on, seepärast ostavad nad neid juurde. Nii koguneb ülemäärane hulk toitu, mida nad ei jõua kõlblikkusaja lõpuks ära tarvitada. Sedamoodi raisatakse toitu kõige rohkem.
- Annetage „Toidupanka”. Kui näete, et teil on liiga palju toiduaineid, mida te ära ei tarvita ja mis tuleb ära visata, annetage need kehvemas seisus olijatele. Nii teete head teistele ja ühtlasi väldite olukorda, kus hoiate toitu kodus kõlblikkusaja lõpuni ja siis viskate ära.
- Kompost.
Kartuli- ja porgandikoored, kohvipaksu ja munakoored võib visata ühte kohta ning luua nõnda kompostihunniku. Kompost on idandusmullasegu asendamatu osa. See sobib lisandiks mullasegudele, kuhu on kavas istutada toa- või rõdutaimed.
